Anthony Zeph Galen
"Life is neither good or evil, but only a place for good and evil."
Vanus: 17
Sugu: Mees
Hüüdnimed: Tony, Zeph
Verestaatus: Puhtavereline
Patroonus: Hunt
Peletis: Veriseks kraabitud silmadega näkk
Võlukepp: Haavapuu, sitke, 12 tolli, draakoni südamekõõlus
Maja: Slytherin
Klass: 6. klass
Erilised oskused:
Kõik oma oskused omandas Anthony lapsepõlves, mis osutusid poisile kõige keerulistemateks aastateks. Kalduvusest kaklustesse sattuda idanes Zephi sügav huvi mustade kunstide ning duellivõitluse vastu, milles ta aastatepikkuse praktiseerimisega võrreldamisi osavaks muutus. Ehkki ründavaid loitse haldab poiss hästi, ei ole tema kaitseloitsude teadmised tihitpeale piisavad, et kogenud vastased alistada.
Nõrkused/hirmud: Kuigi Anthonyle ei meeldi oma nõrkustest rääkida, on ta kahtlemata väga vilets lendaja ning väldib seda igal võimalusel. Talle valmistab raskusi ka nõiajookide keetmine, kuigi sellest noormees väga ei hooli. Olendeist kardab ta üle kõige näkke.
Meeldib: Välk, alkeemia, keelatud loitsud, kuulelikkus
Ei meeldi: Mugud, aurorid, kõrvitsamahl
Hobid: Kahevõitlus, mustad kunstid
Iseloom:
Anthony võib pealtnäha tunduda vägagi sümpaatse noormehena, kuid mis laiub süütu näolapikese all, pole kaugeltki veetlev. Kasvades üles mugude keskel, õppis ta varakult olema petlik ning peitma enda tõelist olemust, mistõttu on lihtne inimestel, kes noormehega esmakordselt kohtuvad, teda alahinnata või valesti arvestada.
Anthony tundub nagu iga teinegi poiss - ta on viisakas, näib huvituvat enda õpingutest, ja tegeleb enda asjadega. Samas, oma kaasõpilastele võib ta tunduda külm, hoolimatu ning vahel isegi manipuleeriv. Zeph ei armasta enda tundeid väljendada ja see viib inimesed arvamusele, et ta on kui tundetu olend, kuid sisimas on poiss nagu iga teinegi teismeline. Klassikaaslastega ta ei tunne vajalikkust suhelda, ega alusta kunagi juttu kui too ei pruugi noormehele kasulik olla. See läbi kooliaastate muutis ta aga eraklikuks ning teiste silmade läbi mõndaviisi müstiliseks.
Anthony on Sytherini majale omaselt ambitsioonikas - omadus, mis teostub läbi tema võimujanu. Poiss pidi nooruses palju vanemate ning tugevamate türanniat taluma, kuid kasvades mõistis, et ka tema võib midagi suurt teha, nagu näiteks üks tema iidolitest, Tom Riddle. Zeph vihkab südamest mugusid ning ka segaverelistest eelistab ta eemale hoida, mis veelgi on kinnistanud tema unistust surmasööjate järglaste, voldemortlastega liituda, et võluri-rämps maailmast pühkida.
Sõprus Anthonyga ei ole lihtne, kuna noormehe kahtlustav ning raske iseloom muudavad ta suuremale osale inimestest kättesaamatuks. Ta eelistab üksi töötada, mistõttu on tal keeruline lubada kedagi endaga samale "tasemele" ning tõelist sõprust sõlmida. Samas on ta sõbrana kontrolliv ega lase enda "sõpru" enam käeulatusest, kartes neist ilma jääda või saada reedetud. Anthony omakasupüüdlik ning minimaalselt altruistlik iseloom lubab noormehel siduda pigem pealiskaudseid ning petlikke sõprussuhteid.
Kuid nagu igas inimeses on ka Zephis pehmem pool olemas, kuigi selle kaitsmiseks on ta kõrged müürid seadnud. Anthony on suurepärane inimeste lugeja ning tänu sellele on tal kerge nende naha alla pugeda ning neid võluda, kuid kaugeltki mitte kõik ei kuku tema võrgutamise ohvriks. Oma inimlikku poolt püüab noormees iga hinna eest peita, kuid ka tema huvitub ligimestest ning võib nende väljavalitute silmis vägagi meeldiv näida.
Välimus:
Anthonyl on keskmiselt pikad tumepruunid juuksed, mis enamjaolt ühele küljele on kammitud, ning sama tumedad silmaiirised, mis tema kalki pilku emiteerivad. Pikkuselt on noormees keskmit kasvu, umbes 1,8 meetrit, mida dekoreerib tema pigem sportlik kehaehitus.
Koolis kannab poiss enamast kohustuslikku koolirüüd, kuid välja minnes eelistab ta sportlikke rõivaid või viigipükse sviitriga. Võlumaailmas ei pane Anthony kunagi midagi muud selga kui ühte korralikku musta võlurirüüd.
Elulugu:
Anthony varajased mälestused pärinevad tema esimestest eluaastatest, mis ta juba orbudekodus mööda saatis. Paar korda külastas teda isegi tema isa, kuid tegelikult ei olnud tal pojast ei sooja ega külma, mistõttu peale lapse neljandat sünnipäeva ta enam kohale ei ilmunud. Aastaid hiljem, kuuldes, et tema isa elavate kirjast lahkus, tundis ta isegi mõningat rõõmu, kuid mõru tunne, et oma vanemaid ta enam kunagi ei näe, jäi teda kummitama.
Zephi mõlemad vanemad olid olnud puhtaverelised võlurid, kuid siiski pandi poiss mugumaailmasse, et ta kedagi tülitama ei hakkaks. Nii palju kui Anthony oma vanemate kohta teada oli saanud, oli tema ema olnud ühest madalasoolisest võluriperekonnast ning surnud lühidalt peale poja sünnitamist, ning isa põhjaläinud kõrgsoolisest perest. Anthony isa, kelle vastutusele jäi poja kasvatamine, pidi paremaks poisi panemist mugumaailma orbudekodusse, et nende suguvõssa enam ühtegi allakäinud võlurit ei kasvaks.
Anthony lapsepõlv orbudekodus möödus piinarikkalt, sest poiss sai kiiresti aru, et ei kuulu sinna. Nagu ta ise, olid ka teised lapsed traumatiseeritud ning elasid oma puudujäägid teiste peal välja; üheks neist oli Anthony, kes vanemate raevu enda naha peal tunda sai. Ülejäänud laste silmis oli ta veider, eriti peale seda kui tema võluvõimed selgelt tunda andma hakkasid. Aastate möödudes, mõistes oma võimeid, pöördusid rollid ning Anthony sattus ise kiusaja omasse. Hirmuvalitsus teiste üle tekitas temas tunde mille sarnast polnud ta kunagi tundnud, ning selle permanentne saavutamine pürgis tema elueesmärgiks.
Kui Zeph viimaks Sgatüükast kirja sai, pakkis ta viivitamatult oma kohvrid ning sõitis Londoni, et sealt oma uude kooli reisida. Sigatüükas õppis ta lõpuks oma võimeid korralikult kasutama ning neid enda kasuks edendama. Omasuguste laste hulgas ta õppis ka end rohkem taltsutama, suutes mõne kuuga manada omale oiviku staatuse. Olles heas nimekirjas õpetajate silmis tundis noormees, et kõik reeglid talle ei kehtinud ning kiiresti leidis ta huvi duellivõitluses ning mustas maagias. 15-aastasena viis ta esmakordselt ellu oma esimese andestamatu needuse - Imperiuse.
Perekond: Teadaolevad puuduvad.
Muud: Lemmikloomi tal pole.