sööks terve hobuse ära

Kui Nathan üksinda lõunasöögile jõudis, oli toit juba laudadelt koristatud. Ta oli liiga kauaks jäänud nõiajooke tunnis valama ja pidi nüüd õhtusöögini ootama, aga nutikas Nate ei kavatsenudki nälgida. Lühikese jalutuskäiguga jõudis ta köögini, kuhu tal sisse saamisega mingitki raskust polnud. Sisse marssinud, käskis ta kohe paaril majahaldjal teda teenindada. Kohe oligi talle ks väike fancy laud kööginurgas kaetud. Nathan istus maha ja hakkas õgima.

Sasha oli just lõpetanud oma salati ning rüüpas nüüd kööginurgas oma kohvi. Lõunasöögile polnud ta täna meelega kohale ilmunud, sest tal pea valutas ja ühest pilgust Suurde Saali valguvale lärmakale õpilasmassile piisas, et neiu võtaks suuna hoopis köögi poole. Siin oli hubane, vaikne ning kuni selle hetkeni ka täielikult kaasõpilastevaba, kuni kööki ilmus Dianna majakaaslane. Tusaselt jälgis tšikk, kuidas noormees lasi majahaldjatel endale kõiksugu head paremat serveerida. See tähendas, et niipea sellest tüübist lahti ei saa. "Sa ei näe välja, nagu sa teeksid nii palju trenni, et peaksid nii palju sööma," ei suutnud Sasha hoida end tegemast endale omaselt ülbet kommentaari. Tegelikult oli ta lihtsalt trotsi täis, et tema üksiolek rikutud oli.

Nathan oli parajasti oma teise pudinguga valmis saanud kui ta mingit ülbet kommentaari kuulis. Watafak? Keda peaks huvitama kui palju keegi sööb? Nathan pühkis suu puhtaks ja keeras ümber, et näha kes julges nii rääkida. "Mida sa ajad? Kasvav inimene peabki korralikult sööma. Ja ma teen piisavalt trenni, eks, ma olen pigem mures sinu enda kolesteroolitaseme üle," nähvas Nathan vastu. Lendamisega oli ta juba piisavalt kaloreid kaotanud, kuidagi pidi need nüüd ka tagasi saama. Nate pööras pea praele ja hakkas seda edasi sööma.

"Eks vabanduse leiab alati..." kehitas Sasha kangekaelselt õlgu. Mitte et teda oleks tegelikult huvitanud, mida ja kui palju teine sööb või kui palju trenni teeb. "Mida sa selle all mõtled?" nähvas ta, kui klassivend tema kolesteroolitaset mainis. "Pole igatahes tarvis!" Dianna silmitses noormehe söögi all lookas lauda, kuid nüüd rohkem selle pilguga, et äkki jääb talle sealt midagi isuäratavat silma. Millegi järgi nagu oli veel isu. "Kas see puding oli hea?" andis ta lõpuks alla kiusatusele küsida, hoides näoilme siiski kalgi, nagu poleks ta just teinud üritust normaalse inimese kombel midagi viisakalt küsida. Erinevalt inimestest, olid majahaldjad toredad ja armsad olevused ning Sash ei tahtnud nende tundeid riivata. Samas ei tundunud ka kausitäie halva pudingi kurgust alla ajamine kuigi meeldivana.

Nathan ei hakanudki sellisele asjale vastama. Las Sasha mõtleb ise mis ta sellega öelda tahtis. Nate naeris kurjakuulutavalt ja jätkas oma söömingut. Tõtt öelda oli tal isu juba täis, aga kui  ta nüüd lõpetanud oleks, oleks tundunud, et need olid majakaaslase sõnad mis teda lõpetama sundisid. "Tead, ma arvan et sulle maitseb kõik, nii et lase aga käia," soovitas Nate. Tegelikult oli see puding täitsa maitsev olnud, kuid enam Nathan seda süüa küll ei jaksanud. Sisimas ta lootis, et tüdruk läheb peagi ära, et ka tema saaks lõpuks lahkuda.