Laamendamas

Nalja pärast Becca tavaliselt ringi ei kakerdanud, aga tol õhtul oli tal tõepoolest meeletult igav. Ja kui inimesel on igav, siis pole kuskile mujale minna kui metsavahi maja juurde. Ta korjas maast ühe toika ja viskas selle vastu ühte kõrvitsat, millesse kohe pragu tekkis. See oli nagu traditsioon, et metsavaht omale toitu kasvatab. Eriti kõrvitsaid. Becca vihkas kõrvitsaid.

ot: liituge kõik!!

"Mida helli sa siin teed?" käratas Nathan kui nägi kuidas Becca niisama süütut kõrvitsat ründas. "Mis see kõrvits sulle halba teinud on?" küsis ta pahaselt. Aga Nathan ei tahtnud majakaaslast ehmatada ja jäi ka metsavahi maja juures seisma. "Mis teed siin üldse?" Keegi väga tavaliselt sellises mõttetus kohas ei tšillinud.

Eva on tulnud jalutama, kuigi jalg teeb endiselt veel valu, aga arst soovitas liigutada end, aga olla ettevaatlikult. Märkab eemal maja juures kahte noort. Jääb neid eemalt jälgima.

Becca võpatas kui kuulis Nathani kriiskavat häält. Oli alles hull. "Ära karju, peletad loomad eemale," ütles ta kurjalt ja heitis Nathanile pahase pilgu. Mis on vaja inimestel tulla segama? "Niisama olen, kas ei või vä?" küsis ta nipsakalt vastu. "Äkki tulin suitsetama, või äkki hoopis vetsu, mida sa käid mul järgi." Becca jäi vaikseks kui nägi, et kaugemal veel üks majakaaslane jalutab. "Rahu, eks," ütles ta Nathanile. "Vaba maa, kõik võivad siin olla."

Kuna ei kuulnud selgelt kõike, ainult osa neiu jutust ja parandamist, siis otsustas ligemale minna. Jõudes nende juurde küsib" kas kõik on korras? " vaatab mõlemat.

"Võib, võib, sorts et segasin," rahustas Nathan samuti. Tegelt teda ei huvitanudki mida see Becca sinna tegema oli läinud. "Sul on suitsu siis või?" küsis ta ikkagi mõne aja pärast. Nathan märkas kuidas Becca tema selja taha vaatas ja vaatas isegi. Üks võõram tüdruk oli neid jälginud ja Nathan tundis natuke piinlikkust. "Tead kes see on?" küsis ta Beccalt, kuid enne kui ta jõudis vastust oodata astus tüdruk juba nende juurde. "Me niisama siin," ütles ta tüdrukule ja naeratas. "Naudime loodust ja kõrvitsaid. Kuulsid seda pahandamist?"

Naerab veidi" veidikene vaid, mõtlesin, et tulen vaatan, ega probleemi pole." Vaatab kõrvitsat" nemad ilmselt õnnelikud pole " muigab.

"On jah, mis siis?" turtsatas Becca ja katsus käega jaki taskut, et tunda kas suitsud ikka alles on. "Sa ei saa nagunii," ütles tüdruk. "Ta on meie majas," ütles ta, "ma olen teda näinud mitu korda. Eva vist." Becca naeris kui Nathan Evale vastas. "Nathan arvas, et ma üritan siin metsavahi maja röövida ja tuli seda päästma loomulikult. Nüüd puhkame siin jalga. Kõrvitsate pahameeleks. Mis su nimi oligi?"

" Võib teie puhkusega liituda? " naeratab. Vaatab Becca poole " Eva, sa oled vist Becca nagu kuulnud olen? ".

"Ma ei tahagi su suitsu," vastas Nathan. "Ja ma olen Nathan," tutvustas poiss ennast majakaaslasele. "Mis sa siin teed üldse? Kooliõues on arvatavasti palju rohkem teha kui siin passida. Kui sa just meie kaklusega liituda ei tahtnud..."

" Kaklusega kindlasti mitte, kuigi see ei olnud kakluski " turtsatab," tegelt tulin loodust ja vaikust nautima ".

"Noh, eks istu meiega siis maha siia, või äkki tahad Beccal aidata kõrvitsaid ahistada?" Poiss istus ühe peale maha ega teinud välja kuidas see tema all kriuksus. "Kui me siin juba istume, äkki võiks piknikku siis pidada?"

" minu meelest võivad need kõrvitsad olla " muigab. Istub palgile, mis maas" pikniku? Mis sul on midagi süüa või juua?"

"Ei, mul pole midagi, aga kui vaja siis ikka saab kuidagi," arvas Nathan. "Ega te ei tea mingit majahaldjat või kedagi keda saaks kutsuda? Võime kõrvitsaid ka nosida muidu, mul savi." Nathan niheles kõrvitsal ja tundis kuidas see laiemaks vajus. Oli alles mäda kõrvits. "Te ei viitsi joosta ja tuua midagi?"

Ot: liitun teiega

Kevin üldiselt metsavahi maja juurde ei sattunud, kuid tol õhtul oli ta Nathanit jälitanud. Nagunii oli tal midagi jälle plaanis. Vahepeal kaotas Kev sõbra peaaegu et ära, kuid metsavahi maja juures leidis ta Nathani koos kahe slythiga. Mis iganes seal ka toimus, Kevin tahtis sellest osa saada. "Tere, sõbrad!" hüüatas ta rõõmsalt kui koolikaaslastele piisavalt lähedale jõudis. "Nägin teid siin ja mõtlesin, et mis ikka, tulen vaatan mis teete!" Kevini arust olid Nathan ja üks tüdrukutest eriti mossis nägudega, aga seda ta veel kommenteerida ei tahtnud.

Becca lehvitas Kevinile ja proovis natuke õnnelikumat nägu teha. "Mina ei teaks kelleltki süüa küsida," vastas ta Nathani küsimusele. "Sa jookse ja too kui tahad, sul kiiremad jalad". Becca ei viitsinud enam sealt püsti tõusta.

Vaatab kõiki" ma ei tea siin põhimõtteliselt kedagi, seega minust abi pole". Istub edasi vaikides, sest ei oska kaasarääkida ja üritab alles sulanduda seltskonda.

"No olgu, ma lähen siis ise. Kevin niikaua lõbustab teid," ütles ta ja ajas end lirtsuvalt kõrvitsalt püsti. "Peangi pükse ka minema vahetama, on alles kõrvits, lekkis läbi," porises ta kui tundis kõrvitsplöga oma pükstel. "Ma jooksen nüüd, te oodake siin!" Nathan oli kindel et suudab vähem kui kümne minutiga edasi tagasi ära käia.

Jade nägi kooliõuest kuidas Nathan metsavahi majakese poolt suure jooksuga tuli ja oma pükse peita üritas. Veider, mõtles tüdruk. Ta tõusis murult püsti ja seadis sammud sinnapoole, et näha millega too tegelenud oli. Üllatuseks kohtus ta majakese juures juba tuttavate nägudega. "Mis te siin teete?" küsis ta kui nägi Beccat, Evat ja Kevinit. "Te ei kardagi, et metsavaht pahandama tuleb kui siin tema ajas istute?"

ot: Liitun ka.

Vaatab Jade poole" pikniku" muigab. Vaatab ringi " ta vist ei käi siin eriti, vaevalt et ta tänagi tuleb ". "Tule istu" naeratab lahkelt ja teeb ruumi palgil.

"Seda loodan ma ka..." vastas Jade ja istus palgile Eva kõrvale. "Miks te sellise koha valisite just? Puhketoas oleks mugavam laiselda minu meelest," ütles ta natukese aja pärast kui keegi midagi öelnud polnud. "Ja kuhu see Nathan sellise hooga jooksis? Kas plaanite siin midagi?"

"Ju siis on mugav paik," vastas Kevin ja kehitas õlgu. "Nathanil tuli vetsuhäda peale, ja ta tahtis midagi süüa-juua ka tuua vist." Kevin naeratas tüdrukutele ja pressis end ka pingile istuma. "Ma löodan, et te ikka lubate mul siin olla, olen kõigest huff ikkagist." Kevin tavaliselt majadele suurt tähelepanu ei pööranud, aga ta teadis küll, et paljud slythid oma maja ülistasid ja teisi põlgasid. Ei tüdrukud ega Nathan tundunud Kevinile sedamoodi. "Mis te muidu arvate, miks te Slytherini sattusite?"

Jade kuulas kannatlikult Kevinit ja jäi mõttesse. Ta isegi ei teadnud täpselt, miks sõõlamiskübar ta Sytherini paigutas. Kurjajuur ta ju ei olnud ja ka mitte väga ebameeldiv teiste vastu. "Ma ei tea," mõtles ta kõva häälega, "mulle ei öelnud kübar, miks ma just Slytherini pidin minema. Aga ma tunnen küll, et olen õiges kohas. Mida sa ise sellise küsimuse peale ütleksid?" päris ta Kevinilt ise, kuid teadis juba vastust. Kevin oli rõõmus ja jutukas, just nagu üks korralik hufflepuff olema pidi, kuid oli ka neid huffe, kes olid väga arglikud, seega Kevin oleks võinud ka Gryffindoris olla.

Jääb ka mõttesse " ei teagi, juhtus nii vast " naeratab rõõmsalt *

"Mina küll tean miks ma Slytherinis olen," vastas Becca kindlalt. "Pea lõikab ja eks plaanid on ka tulevikuks". Tema meelest oleks Slytherinis olema ainult need kes päriselt ka seda väärisid, mitte mingid suvalised kollid. "Juhtus nii?" küsis ta Evalt. "Oleks leppinud Gryffindori minemisega ka? Või Hufflepuffi?"