Õhtune tund

Võtab ta käest pusa ja paneb selga"aitäh" . Poeb kaissu" et sul ka külm ei oleks.

"Ma ei öelnud, et mul enne külm oli," turtsatas Derek muigvelsui, kuid tõmbas tüdruku endale lähemale. Ta sulges silmad ning hingas sügavalt sisse. Vähemalt lõhnas Eva hästi, mida ei saanud öelda just kõige muu kohta selles hütis.

" ma ennetan seda " muigab. Mis sa nuusutad mu juukseid? " naerab.

"Ole nüüs aus, sa ennetad seda, et sul endal külm hakkab," muigas Derek. "Ma üritan hingata, sa lihtsalt pressisid need mulle nina alla."

" No kaks ühes " muigab. Tõmbab oma juuksed teisele küljele nii, et juuksed ei ole tal enam näos " sobib?.

"Enne sobis, nüüd sobib ka," muigas Derek ning avas taas silmad, vahtides lihtsalt pimedust. Ta ei suutnud otsustada, kas ta oli unine või ei.

" mida sa vaatad? " hoiab oma kätt ta käel.

Dereki pilk vilksas allapoole, kui tüdruku käsi tema oma peale liikus. "Mitte midagi otseselt," kehitas kutt õlgu, nii palju, kui see tema peale toetuva neiuga võimalik oli. Hütis oli hämar, nii et silm otseselt midagi ei eristanud. "Kas sul on mugav?"

" Üsnagi jah " muigab. Liigutab end nii, et saab end kallutada nii, et näeb poissi" aga sul?".

"Kuni sa ei nihele, siis jah," muigas Derek. Ta tajus tüdruku pilku endal, ehkki ei saanud hämaras päris kindel olla, kuhu majakaaslane täpselt vaatab. "Kas sa vaatad mind?" tahtis ta teada. Ebamugav oli, kui ei saanud selles kindel olla.

" Võib-olla" naerab. Paneb end uuesti normaalselt. Üritab julgust kokku võttaet küsida midagi, aga siiani pole sobivat hetke leidnud.

"Pane silmad kinni, äkki tuleb uni," niheles Derek kerge ebamugavustunde tõttu. Imelik oli, kui keegi justkui vaatas sind, aga sina teda ei näe.

" Mul ei ole tegelt üldse und" keerab end teistpidi, olles näoga noormehe poole.

"Hm?" mühatas Derek, kui neiu sõnu kuulis. Ta sirutas käe võlukepi järele ning piisas ainsa sõna lausumisest, et selle otsas süttiks põlema mõnusalt mahedat valgust andev tuluke. Vähemalt nägi ta nüüd oma vestluspartnerit. "Kas sa ei saa äkki magada, sest mina muudan sind ärevaks?" muigas Logan, pilk tüdrukul.

" Miks sa peaks mu ärevaks ajama?" kergitab kulmu. Turtsatab " muidugi mitte " tegelt veidi valetab.

"Ma ei tea, just a thought," muigas Derek, võttes sõrmede vahele ühe Eva juuksesalgu, millega ta süütul ilmel mängima jäi. "Mina küll võiksin varsti magama jääda, kui sul ühtki paremat ideed just pole?"

" No saab midagi mõelda, aga noo " muigab kavalalt. Vaatab, kuidas ta mängib salgaga.

"Mina ei jaksa mõelda," naeris Derek vaikselt. "Noo?" lasi ta siis salgu vabaks ning kergitas majakaaslase suunas kulmu. See kõlas, nagu too oleks tahtnud veel midagi lisada.

" no selles mõttes, et valikuid on palju, kas me jääme kohe magama või…" suudleb teda õrnalt huultele " teeme midagi muud " muigab.

"Mina sain siit kokku ainult kaks valikut," muigas Derek, kuid lõbustatud ilme tema näol asendus üllatusega, kui ta Evalt suudluse sai. "Miks mulle tundub, et sina eelistaksid teist varianti?" Mees viis oma käe neiu kaela taha ning tõmbas teda endale lähemale, vajutades oma huuled taas tüdruku omadele, seekord pikemaks.

" Kõik sõltub sinust, mina ei võta lõpliku otsust vastu " muigab. Suudleb vastu. Asetab oma ühe käe noormehe põsele ja teise juustesse.

Derek ei soovinud rohkem nende huuli lahutada, kuid tema otsuse võis tema üha ahnematest suudlustestki välja lugeda. Üks asi viis teiseni ning noored maandusid umbes pool tundi hiljem hingeldades teineteise kõrval, kus nad peatselt ka uinusid.

Hommikul surus Derek pea tasase oige saatel patja, kui hütiaknast sisse immitsev ere valgus talle silma tungis. Tähendab, et päev oli alanud. Nagu oligi arvata, oli noormehel kerge pohmell ning hea meelega oleks ta kauemaks voodisse jäänud, aga öösel oli hütis pisut jahedaks läinud. Kutt riietus kiirelt, enne kui sirutas käe Eva poole, et teda õrnalt ärkvele raputada.

Magab sügavalt, keerab pea ära, kui Derek teda õlast raputas. Varsti avab uniselt silmad" mis sa tahad? "

"Tõuse ja sära," muigas Derek mõrult, kui Evagi silmad lahti tegi. "Pane riidesse, enne kui keegi siia sisse sajab," soovitas ta, tüdrukule tema riideid ulatades, huulil kaastundlik muie. Ilmselgelt ei olnud temal siit ainsana pohmell. "Ja siis ma viin su haiglatiiba."

Kissitab silmi ja paneb riide. Hoiab kätt peal, sest pea valutab jubedalt. "Ma ei taha arsti".