Õhtune tund

"akna ääres ja jagad, siis võid" muigab. Vaatab teda " kes teab, vbjääd vb mitte."

"Kui sa just ise ka akna äärde ei komberda, siis pole vahet ju," leidis Derek. Siis tuleb niikuinii suitsuhais tuppa. Pigem siis lihtsalt aken lahti teha. Jagamise vastu polnud noormehel midagi - endale sigareti õngitsenud ja selle läitnud, viskas ta sigaripaki ja tulemasina tšikile. "Miks sa suitsetad? See pole tervisele hea, kas tead." püsis Logani hallide silmade pilk neiul, kui ta sigaretist mahvi tõmbas ning siis välja hingates väikese suitsupahvaka vabastas.

" Ma teen üsna harva, nii rahustuseks ja mõtete mujale saamiseks. Sama võiks sinult küsida ss ju? " tõuseb ja läheb istub oma pudeliga ta juurde, aga istub lauale, mis akna all on. Süütab oma suitsu ja annab paki koos välguga poisile tagasi. Teeb akna rohkem lahti. Tõmbab paar mahvi.

"Ja praegu sul on rahustust vaja?" kergitas Derek õrnalt kulmu, pilk saatmas tüdrukut, kui too voodilt tõusis ning noormeheni lonkas. "Kas ma muudan sind ärevaks või midagi?" muigas ta, pöörates näoga rohkem akna poole, et suurem osa väljahingatud suitsu välja läheks. "Ma teen ka pigem harva. Siis, kui isu tuleb," pomises Logan hetkeks mõttesse vajudes. "Igal juhul, see on halb komme..."

" ei praegu on see hetk, kus ma pakun sulle seltsi". " muidugi on halb komme, aga sellest ei saa lahti eriti " puhub suitsu välja. Teeb uue mahviga rõngaid.

"Või nii," muigas Derek, jälgides, kuidas suits tema sigaretist lahkus ning värske õhu käes tasapisi laiali hajus. "Sa oled proovinud maha jätta?" tundis noormees huvi, nii palju kui ta oli võimeline äsjakohatud inimeste vastu huvi tundma.

" siiani pole suurt probleemi olnud. Sa? "

"Ei ole proovinud, ma ei suitseta enda meelest nii palju," kehitas Derek õlgu. Vahel ei sirutanud ta kuid sigaretipaki poole kätt, samas vahel harva esines ka perioode, kus iga teine päev suits ees oli, kui midagi rohkem stressi põhjustas. "Millal sa alustasid?"

" umbes aasta tagasi vist? Sa?" vaatab teda. Lõpetab oma suitsu ära ja joob veini. Nad üsna pikalt juba joonud koos ja vein koos suitsuga on suht pähe hakanud.

"Esimese sigareti tegin vist neljateistkümneselt, aga harjumuseks sai see eelmisel suvel," meenutas Derek. Temal oli see neljandik veinipudelit küll sisemuse meeldivalt soojaks kütnud, aga nii vähesest tema puhul ei piisanud, et alkohol pähe lööks. "Noh, on tuju juba lõbusam ka?" muigas noormees, kuna pudel oli neiu käes vahepeal päris hoogsalt tühjenenud. Tundus, et hetkeseisuga edastas tšikk teda veini kõrist alla kallamisel ikka tunduvalt.

" Mul on alati lõbus tuju" Naerab. "nii noorelt?" vaatab teda üllatunult.

"Ainult proovisin. Sõpradega panime paki pihta kuskilt, uudishimust..." ei olnud Derekil see poisikesena korda saadetud koerus enam päris täpselt meeles. "Kui seda üldse suitsetamiseks nimetada sai," lisas ta ja naeris kergelt. "Korraks tõmbasin kopsud tossu täis ja siis enam ei tahtnud, köhimist jätkus pikaks." Logan irvitas, märgates, et pudelis enam kuigi palju veini alles ei olegi. "Teedki pudelile põhja peale?" muigas ta, pilgus segunenud imetlus ja kaastunne. "Oi, naine... Sul on homme korralik pohmell."

" no midagi sarnast" muigab. Joob tühjaks " oi mees…ei ole mul midagi " Naerab. Teeb uue pudeli lahti.

"Põhjani," kommenteeris Logan tunnustavalt, kui Eva pudelile lõpu peale tegi. "Veel?" puhkes ta naerma, kui tütarlaps kohe uue pudeli kallale asus. Einoh, järjekindel tšikk. "Kindel? Äkki sulle aitab nüüd?"

" sinu kord nüüd " muigab. Istub ta ees laual.

"Tahad mind ka täis joota?" kergitas Derek kulmu, kuid võttis pudeli siiski vastu, sealt korralikku lonksu juues. "Väikestel tüdrukutel on uneaeg juba, sa ei arva?" kaardusid kuti huuled vildakaks muigeks, kui ta veinipudelit taaskord huulile tõstes tütarlast silmitses.

"ei ürita" naeratab. "ma ei ole väike enam" vaatab teda.

"Minuga võrreldes oled," muigas Derek, visates nalja nende pikkusevahe üle. "Jah, isegi, kui sa korralikult välja magaksid ennast, pohmellist see sind enam ei päästaks," tundis Logan tütarlapsele peaaegu kaasagi. Pohmakad olid ühed kohutavad asjad.

"pole minu süü, et sa pea kahe meetrine oled" turtsatab. "mul ei ole ega tule midagi"

"Pole minu süü, et sa mingi kääbus oled?" turtsatas Derek vastu. "Millest sa nüüd rääkisidki? Oma rindadest?" irvitas noormees, kes järjekordset mahvi tõmmates oli korraks mõttesse vajunud. "Nali, sul on täitsa kena partii. Vist," lisas ta muiates ning raputas sigareti küljest tuhka aknast välja. "Eks hommikul näeb, kummal õigus oli," muheles kutt. Ta oli üsna kindel, et tütarlapsel ärgates pea valutab, ilmselt ka süda kergelt läigib.

" Ma ei ole kääbus. 1,66 m" muigab. "Kuidas mu rinnad sulle ettejäävad? Vist? Tahad näha" Naerab, ta suht jh…

"Minu jaoks oledki siis kääbus," jäi Derek enesele kindlaks. "Nad ei jää mulle ette," turtsatas noormees. "'Vist' sellepärast, et siis sa ei saa mind süüdistada oma rindade vaatamises. Võib-olla ma lihtsalt oletasin, eksole," selgitas ta siis muiates oma sõnakasutust. "Aga ega ma pole kindel, kumba sa kuulda eelistaksid - kas seda, et ma olen su rindu vaadanud või seda, et ma ei ole?" Naised olid ju keerulised, nende mõtlemises ei saanud kunagi kindel olla.

Muigab "mõlemat

Derek turtsatas ning kustutas oma sigareti, või mis sellest nüüdseks järel oli, vastu aknalauda. "Mõlemat kahjuks ei saa."

" no siis ausat vastust" muigab ja vaatab teda.